AMETIÜHINGUTE ÜHISPÖÖRDUMINE

STREIGIÕIGUS ON PÕHIÕIGUS

Austatud Riigikogu esimees

Peaaegu kõik riigid maailmas tunnustavad töötajate õigust korraldada streike ning enam kui 90 riigis on see õigus kirjutatud sisse põhiseadustesse, seades selliselt rahvusvahelises tööorganisatsioonis (ILO) kümnete aastate jooksul kehtestatud õigused seaduslikule alusele. Streigiõigus on võimas ja põhimõtteline demokraatia ja majandusliku õigluse alustala. Kui tööandjad keelduvad töötajatega läbi rääkimast, saavad inimesed keelduda töötamast tasakaalustamaks otsuseid ja poliitikaid. Ajast aega on just see põhiõigus olnud ainus takistus ebaõigluse ja ekspluateerimise vastu.

Paraku on mitmed valitsused ja tööandjate ühendused üle maailma asunud streigiõigust välja juurima, alustades ILOst ja liikudes sealt edasi ka rahvuslike seaduste kallale. Nad püüavad kella tagasi keerata õiguste suhtes, mis on enam kui sajand olnud juriidiliselt tunnustatud. Nende vastutegevus on üritanud halvata ILO protseduure, et saavutada oma eesmärke. Nad on loonud patiseisu ja ILO otsused olulistes töösuhete küsimustes on blokeeritud.

Hetkel on streigiõigus keelatud ainult kõige totalitaarsemates diktatuurides. Kui valitsused ja tööandjate ühendused saavutavad rahvusvahelisel tasandil oma tahtmise, satuvad ohtu eelmisel sajandil organiseeritud töötajate poolt saavutatud edusammud – mõistlikud töötunnid, õiglane töötasu, puhkused ja nädalavahetused, töötervishoid ja –ohutus.

Kui tööandjad, töötajad või valitsused ei suuda vaidlust omavahel lahendada, saavad nad pöörduda ÜRO Rahvusvahelise Kohtu poole. Paraku püüavad tööandjate ühendused õigusemõistmist takistada ning on rahvusvahelisse kohtusse pöördumise vastu. Nad ei soovi õigluse jaluleseadmist, eelistades vastaspoolt väljapressimisega allutada.

Mitmed valitsused toetavad ametiühingute nõudmist, et järgitaks ILO konstitutsiooni ja vaidlus lahendataks ÜRO Rahvusvahelises Kohtus. Samas on mõned ka äraootaval seisukohal. Palume, et Riigikogu võtaks selge seisukoha tupikolukorra lahendamiseks ILOs ning kaitseks ka sisemaiselt streigiõigust ühe olulise demokraatliku ja tasakaalustava abinõuna.

Lugupidamisega,

Eesti Ametiühingute Keskliidu ja selle liikmesorganisatsioonide nimel

Peep Peterson

EAKLi esimees

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO nimel

Ago Tuuling

TALO juhatuse esimees

Lugupeetud raudtee sektori töötajad ja nende perekonnaliikmed!

Eesti Raudteelaste Ametiühing pöördub Teie poole üleskutsega võtta osa ühisest Raudtee sektori ellujäämise iitingust. Miiting toimub 17 jaanuar 2015 aasta kell 11.00 aadressil Tallinn Toompuiestee 35 /auruveduri ees/. Mitte kellelegi pole saladus, missuguseid raskusi raudtee sektor üle elab. Viimastel aastatel tunnetab iga raudteelane enda peal tekkinud olukorda ning probleeme: kolleegide koondamine, töökoormuste tõstmine läbi lisaülesannete, vastuolud töökorraldustes, närviline ning pingeline õhkkond. Kõik see on tulemus valitsuse tegutsemisest mitte ainult välissuhetes aga ka sisemises reorganiseerimises raudtee transpordi ettevõtete töös.

Raudteelaste Ametiühingu avalik pöördumine

Käesolevaga pöördume Eesti Valitsuse poole, et tähelepanu ja rahastus Eesti raudteesektorile vastaks raudteelaste panusega Eesti ühiskonda. Raudtee tähtsust kauba- ja reisijateveo tagamisel on raske üle hinnata. Sellest lähtudes ja arvestades, et raudteesektori seis on aastast-aastasse keerulisemaks muutunud ei ole enam Valitsuse ükskõikne suhtumine raudtee töölistesse vastuvõetav.

Alates 2008. aastast on saanud koondamised raudteelaste jaoks juba tavapäraseks rutiiniks. Sellest ajast saadik on töötuks jäänud rohkem kui 2000 raudteelast koos oma peredega. Tööturult eemale viidud raudteelastel on erialaspetsifiilised oskused, mille rakendamine muudes valdkondades on vägagi piiratud. Koondamiste tulemusel on riigi jaoks suurenenud nii toetuseid kui pensione saavate inimeste arv.

INFOLEHT nr 6

Tallinn, 17. september 2014

Eesti Raudteelaste Ametiühing korraldas traditsioonilised suve spordipäevad 2.-3-augustil 2014 Lainela puhkekülas Käsmus, mis oli pühendatud raudteelaste kutsepäevale. Antud üritusest võttis osa rekord ametiühingu osalejaid arv – üle 400 inimese.

Suvepäevade käigus korraldati spordivõistlused: võrkpall, teatevõistlus, köievedu ja taidlus. Meeskonna võistlustes oli vaja näidata peale spordivilumust ka artistlikke võimeid, tänu sellele mitte kõik meeskonnad ei tulnud ulesannele toime. Võistkonnaarvestusse jõudsid ainult kolm meeskonda, kes jagasid oma vahel auhinnakohad. Tapa Depoo meeskond võitis kolmanda kohta. Narva jaama meeskond, kes näitas taidluses imelist shoud, üldkokkuvõtes saavutas teise koha. Nagu eelmisel aastal, võistluste võitjaks tuli Edelaraudtee meeskond. Rändkarikas jäi meeskonna kätte veel üheks aastaks.

INFOLEHT nr 5

Tallinn, 17. september 2014

 Eesti Raudteelaste Ametiühing võttis vastu oma ridadesse uue osakonna

Kampaania algas 2013 aasta oktoobrikuu teisel poolel. Tol hetkel oli ERAÜ nimekirjas kolm inimest, kes töötasid Leonhard Weiss RTE AS-s. Ülejäänud firma töötajatest esialgu informatsioon puudus.  Informatsiooni kogumiseks ja inimeste usalduse võitmiseks oli vaja palju aega. Esiteks, ametiühingu asutamise katse ettevõttes oli tehtud eelnevalt, vaid tööandja surve tõttu see ei õnnestatud. Teiseks, tekkis keerukas olukord inimestega kokkusaamisteks – töötegemise kohad ja töötajate elukohad on laiali paisatud üle Eesti, paljud brigaadid töötavad välismaal. Inimeste ametiühingusse värbamise kõige suuremad saavutused olid tehtud 2014 aasta alguses, kui inimestel peale telefoni teel suhtlemist, tekkis huvi kohtumiste vastu. Sel perioodil oli tööhõive firmas madalam.